Kolmapäev, 24. veebruar 2010

Terake juttu hõbekuusest

Hõbekuusk ehk Torkav kuusk (Picea pungens) on Eestis tavaline haljastuspuu. Teda võib leida koduaedades, parkides ja temast on püütud ka hekki kujundada. Hõbekuuse tegelik põline kodu on Põhja-Ameerikas Kaljumäestikes, kus ta kasvab 2000-3000 m kõrgusel üle merepinna. Kohalikud on kuusele omale suupärase nime andnud - koloraado kuusk.

Looduslikult kasvab hõbekuusk oma kodumaal üksikult, rühmiti või koos mõne muu kohaliku okaspuuga. Torkav kuusk paljuneb looduses seemnetega ning tolmleb aprilli lõpust juunini, sõltuvalt kasvukoha kõrgusest. Käbid valmivad samal aastal, augustist septembrini ning seemned varisevad sügisel ja talvel. Seemnete idanevus on üsna hea, kuni 80 %.

Esimesed hõbekuused toodi Euroopasse 1863 aastal, Eestisse umbes samal ajal. 20. sajandi algul sai ta esimese iseseisvuse ajal uusehituste juures küllaltki tavaliseks haljastuspuuks. Nõukogude ajal oli hõbekuuse istik defitsiitne kaup. Teda ei olnud saada seetõttu, et ei osatud õigesti paljundada. Enamasti saadakse noored hõbekuused seemenetest, teisendeid ja kultivare on võimalik paljundada ainult pookimise teel, sest nende väliseid tunnuseid on vaja säilitada, mis generatiivsel paljundamisel ära kaovad. Sordiaretus käib parimate puude valiku teel, mis on seemneist idandatud.

Looduses metsikult kasvaval on kuusel kolm erinevat okaste värvust: hõbedane, sinakasroheline ja roheline. Eriti dekoratiivne on muidugi hõbedane värvus. Hõbekuusk ei ole nõudlik mullaviljakuse suhtes, kuid talle ei meeldi liigniisked paigad ja happelised soomullad. Seda peab kindlasti silmas pidama, kui haljastajal on soov hõbekuusk oma aeda või parki istutada. Kindlasti peab teadma, et hõbekuusk on väga külmakindel ja valgusnõudlik. Teda ei tohi maja varju istutada, kust ta õieti päikesevalgust ei saa. Kui nii teha, siis jääb kuusk kiratsema ja ei ole dekoratiivne. Ka tuleks hoiduda kuuskede istutamisest üksteisele lähestikku. Arvestama peab ka kuuse lõpliku suurust istutuspaiga valikul, talle võib kasvukoht tulevikus lihtsalt kitsaks jääda. Kui on soov korralik püramiidjas kuusk saada, peab teda üksikult kasvatama.

Hõbekuusk kasvab aeglasemalt kui harilik kuusk. Kõrguskasv intensiivistub 6-8 aastaselt, 10 aastaselt saavutab ta tavaliselt 1-2 meetrise kõrguse ja 20 aastaselt võib 5-8 meetrist kuuske aias silmitseda. 50 aastaselt võib ta olla juba 15-20 meetri kõrgune. Kui ei taheta, et kuusk kasvab kõrgeks puuks, tuleb teda pügada, latv ära võtta ja siis iga-aastaselt tagasi lõigata kevadel, enne pungade puhemist või sügisel kui võrsete kasv on seisma jäänud. See muudab kuuse väga tihedaks ja ilusaks, aga siinkohal tuleb meeles pidada, et hõbekuusest ei saa kasvatada kuusehekki, sest ta on valgusnõudlik.

On palju erinevaid kuuseliike, kuid hõbekuusk on neist kõige dekoratiivsem ja hallim. Kui temale leitakse õige kasvukoht ja teda ei lämmata teised puud ja põõsad, siis kasvab hõbekuusest suur ja ilus pärl aias, mis jääb pikkadeks aastateks seda ehtima.

Avaldatud Pärsti Keskkonnalehes nr 42 Juuni 2010

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar